Proovisin jaanipäeval maal lastega ühe ilusa pildi teha. Päikeseline ilm, mitu hektarit suvist rohelust ja lapsed pärast suurt veesõda just riided vahetanud. Kõik tundus ideaalne, et abikaasa saaks minutiga paar klõpsu teha. Nali! Kahene tüdruk ei teinud kutsumisest üldse välja. Neljane poeg teatas, et tema ei kavatsegi end pildistada lasta, ning neljateistkümnene preili vaatas mind lihtsalt pika küsiva pilguga. Pärast kogu maailma kommide ja jäätiste kokkulubamist saime siiski ühe pildi, kus kolmest lapsest kaks kaamerasse vaatavad. Pärast abikaasa lahkumist teatas aga poeg mulle: “Emme, sa oled nii kallis!”

Laste kasvatamine on nagu muu elugi – täis ootamatusi ja katsumusi, nende vahel palju hindamatuid seiku. Ma ei kahelnud korrakski, kui mul avanes võimalus hakata Pere ja Kodu peatoimetajaks. Teadsin kohe, et soovin selle välja­kutse vastu võtta ja juhtida Eesti armastatuimat pereajakirja.

Nii suur elumuutus toob teadagi kaasa proovikive nii tööl kui ka selle sidumisel pereeluga. Lapsi isaga maale puhkama saates on hinges korraks kahjutunne: korteriaknalt lehvitamise asemel tahaks isegi varbad rohelisse murusse lükata… uue tööga aga puhkust napib. Hetk hiljem potsatab mu postkasti kaks kirja. Ühe kirjutaja tänab meid sisukate lugude eest ja hõikab lõppu siiralt: teete parimat pereajakirja! Teises annab endast märku Riina, kes sünnitas beebi juba 23. rasedus­nädalal ja sai pärast 4,5 kuud haiglas tütrega õnnelikult koju (lk 106). Korraga mõistan, et mu töös on nii palju põnevat, mis kaalub lühenenud suvepuhkuse mitu korda üle.

Kõrvuti Pere ja Kodu uue ajastu algusega lükkasime Ekspress Meedia ajakirjades hoo sisse lugude sarjale “Kallis keha”, et aidata kõigil endaga sõbraks saada. Juulinumbris toome teie ette kuus kaunist beebikõhtu, igaüks isemoodi (lk 54). See annab võimaluse näha, et inimese välimuse ja peegelpildi vahel on alati mõtted, mis pilti muuta võivad. “Tuleb leida enda juures asi, mis häirib, ja sellega mingil viisil rahu teha,” annab Julia kuldse õpetuse. Katsume sellest kinni haarata ja iseennast armastama õppida!

Kõiki juulinumbri lugusid saad juba praegu sirvida SIIT või allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates.

“Meile öeldi perekooli loengus, et paarid, kes teevad pikki plaane, jäävad suurema ­tõenäosusega ­kokku,” ütleb näitlejana tuntuks saanud Lauri Pedaja. Koos elu­­kaaslase Getheliga kasvatab ta tillukest Ariat ja on ette võtnud suure maja­renoveerimise maal.

"Juuni teisel nädalal saabus Tuule Teele aktuselt, viskas valged põlvikud ja koolikoti nurka. Toetas tagumiku voodile, tõmbas parema jala üle vasaku ning teatas: “Tsutsufrei! Ma lähen suveks mimmi juurde, näeme augustis!” Mimmi on ­Henry ema, meie laste vanaema," alustab Maris Kõrvits oma seekordset kolumni.

"Kuidas on sul lood suvetundega, armas lugeja? Mina kirjutan seda lugu, olles maal paksude metsade vahel. Paari meetri kaugusel vuliseb Jägala jõgi. Päike särab, nagu homset ei tulekski. Ometi on õigest suvetundest miskit puudu," kirjutab Illimar oma seekordses kolumnis.

Suure Vangistuse ehk kooliaasta lõpust on möödas hea hulk päevi. See on kaasa toonud vägeva metamorfoosi.

Kahe lapse ema Kätlin sattus ratastooli kuue aasta eest. Kuigi nüüdseks on naine oma liikumispuudega rahu teinud, tabas teda algul šokk, mida ta lähedaste eest kiivalt varjas. “Nutsin vannitoas peatäie ära, tulin välja ja viskasin enda kulul veel naljagi...”

Irvide pere veedab kõik puhkused matkaauto ratastel juba kuuendat aastat - nii suvel kui ka talvel. Senine pikim reis kestis lausa kolm ja pool kuud.

Andsin hiljuti pojale poes õppetunni. Ütlesin: kui soovid kaht mänguasja, maksad need kinni oma rahast. Nii liikuski 30 eurot tema rahakassast mulle. Pärast jäin mõtlema: oli see nüüd mõistlik või mitte?

Naise keha on täis väge. See suudab läbi teha muutusi, mis tunduvad kohati lausa ebainimlikud. Kuidas mõjub ümarduv keha naise enesekindlusele ja peegelpildile? Selgub, et sel on vähe pistmist pildiga, mida kõrvalseisjad näevad. Esitleme kuut imelist naist.

Kopenhaageni külje all Faxe väikelinnas elavad Eike, Andrew, Maya ja Mark Einmann-Simpungwe, kes ootavad pikisilmi veel ühe pereliikme sündi. “Praegu elame Taanis, kuid tegutseme selle nimel, et tulevikus saaksime nimetada oma kodumaaks Sambiat,” ütlevad nad.

“Äkki sattus ta nii raevu, et virutas mulle rusikaga vastu nägu. Panin käe ninale ja tundsin, kuidas veri vuhiseb…” kirjeldab Kristiina enda ja Toomase esimest riidu. Sealt edasi hakkas vägivald paraku korduma.

“Ta oli nii pisike, et oleks mahtunud peopesale. Nägin teda vaid viivu, sest sünnitusmajast läks ta otse lastehaiglasse,” meenutab 23. rasedusnädalal sünnitanud Riina Felding.

Keeruline on ette kujutada, et keegi võiks linna­melu seest maale kolides valida uueks elu­paigaks nõukaaegse ahjuküttega korter­elamu. Anna-Liisa, Timo ja Mila aga just seda tegid ning on otsusega ääretult rahul.

Elektriautode ja ATVde kohta ulatuvad vanemate arvamused seinast seina, kuid üks mis kindel – lastele pakuvad need suurt rõõmu. Võtamegi põrisevad neljarattalised luubi alla.

Ühel suvepäeval tegime õue mõnusa meisterdamispesa. Natuke lõikamist ja teipimist ning Kertu (4) ja Uku (6) said liblikatena lendu tõusta.

Kuumal suvepäeval on vahel maitsvast roast tähtsamgi jahutav jook. Siit leiad kuus ideed, kuidas end päikese all turgutada. Ebaküdoonia-­piparmündilimpsist basiiliku­boolini, vitamiini­smuutist kohvi­kokteilini. Miskit igale maitsele ja vanusele!

Selles rubriigis tutvustab lasteosa kaasautor Krista Kruveraamatuid, mida ta lapsed Kertu(4) ja Uku (6) raamatukogust välja valivad.

Näitleja Ragne Veensalu ja muusik Ragnar Toompuu kasvatavad Raplamaa metsade vahel väikest Hugot, kes on teinud juba tutvust pärimusmuusika pillidega ja oma lemmikbändigi välja valinud.

“Mu laps ei saanud poolt päevagi oma esimeses laagris olla, kui sain talt äreva kõne. Nutusegase! Pakkisime asjad ja sõitsime talle järele,” meenutab Kaspari ema Liisa.

Jaga
Kommentaarid