Kliiniline psühholoog: vägivaldsed vanemad hirmutavad last öeldes, et kui ta toimuvast räägib, viiakse ta lastekodusse

Lähisuhtevägivald mõjutab kõiki pereliikmeid. Vägivalla ohvrid on ka lapsed, kes elavad kodus, kus üks vanem on vägivaldne teise vanema vastu. Vägivaldses kodus kasvav laps kogeb väga sageli süü- ja häbitunnet ning võtab vastutuse nii vägivaldselt käituva kui ka ohvrist vanema eest. Kuidas märgata vägivalla all kannatavat last ja õigel ajal sekkuda, selgitab kliiniline lastepsühholoog.

„Kui märkame, et lapsega võib midagi halvasti olla, on kõige olulisem oma pead mitte ära pöörata. Laps võib valida välja ainult ühe täiskasvanu, kellele oma murest rääkida ja teha seda vaid ühe korra. Siis on täiskasvanu vastutus mitte öelda lapsele, et kannata ära või käitu paremini, vaid tegutseda ja last aidata,“ selgitab kliiniline lastepsühholoog Mariana Saksniit, kes töötab igapäevaselt lastega, kes on vägivalda kogenud või pealt näinud.

Ligikaudu 10 uut vägivallaga seotud laste juhtumit nädalas

Teatud perioodidel jõuab Mariana Saksniidu juurde 10 ja enam uut last nädalas, kes on kas vanematevahelist vägivalda pealt näinud või ise väärkohtlemist kogenud ning oma elu sellisena enam elada ei soovi. „See on suur number, kuid ühtlasi ka märk sellest, et oleme ühiskonnas teinud midagi õigesti, sest nüüd on lastel julgus ja võimalus oma murest rääkida,“ sõnab Saksniit.

„Aastaid tagasi tuli minu vastuvõtule poiss, kes oli samal päeval saanud 18-aastaseks. Ta oli alates 4-aastasest kannatanud kasuisa vägivalla all. Algselt arvas ta, et kõik lapsed saavad kodus peksa,