Kodukool | 11 pereliiget, 7 last ja ema kirjeldus: viies keskkonnas tuleb asju saata, aga vanematel pole mingeid juhtlõngu, kuidas neis toimetada

"Meie 11-liikmeline pere koosneb seitsmest lapsest, kahest lapsevanemast, lisaks elavad meiega väimees ja lapselaps. Mees viib hommikuti lapsed aeda ja mina kupatan koolilapsed voodist üles. Kiirelt söögid ja asjadega arvuti taha," kirjeldab ema Anu suures peres hakkamasaamist tänases olukorras.

Hommikul kell 7 on pere pisemate äratus, et 2- ja 3-aastane lasteaeda viia, sest muidu poleks teistel võimalik arvuti taha istuda ja tundi kuulata ega osa võtta. Koju jääb veel aastane, kes nõuab oma osa tähelepanust.

Ühe lapse distantsõppe on paigas E:9.00-10.50,T:9.00-10.50,K: 8.00-9.45, N:10.00-11.55, R:9.00-10.50, teisel lapsel annab õpetaja eelmisel päeval teada, kas tund on kell kaheksa või 12.

Üheksandik saab ise hakkama.

Samal ajal kui nemad e-tundides on, teen mina väiksemaga toimetusi ja aitan paralleelselt koolilaste õppimisega, kui keegi ei saa millestki aru või on muud probleemid. Kui videotund on läbi, siis teeme kodused koolitööd ja kohustuslikud meisterdamised ja joonistamised. Samal ajal on vaja teha ka ülejäänud perele söök, koristada toad ja pesta pesud.

Õnneks elame metsas ja kehalise tunde kaasa ei tee video järgi. Lapsed saavad pärast arvutitunde väljas liigutada niisama või tööd tehes piisavalt. Ujumistunnid oleme asendanud ka tünnis suplemisega.

Kui mees lasteaiast väiksemaid viimast saabub, siis ka tema sööb, korra istub arvuti taha, et kaubad üle vaadata ja liigub linna. Meie lõpetame lastega õppimise kuskil kella kolmeks ja kella poole viieks lähen juba lasteaeda kahele väiksele järele. Siis hakkab jälle toidu valmistamine, söömine, mängimine, pesemine ja püüan pool üheksa kõik voodisse saata.

Ja nii päevast päeva. Ärkad hommikul ja jälle algab kõik. Ja nende vahel on mul ka vanaema roll ja kohustused. Õnneks on suuremad tublid ja teevad õuetöid ise praegu, kui mina toas lastega rohkem hõivatud olen.

Aga jah, ei saa unustada, et kahel algklassi lapsel on viis erinevat keskkonda, kuhu asju saata, laadida või salvestada. Endalgi meil on siin veel palju õppida. Kahjuks on suureks miinuseks on see, et vanematele ei jagatud distantsõppe alguses mingeid juhtlõngasid, kuidas neid asju saata ja keskkondades toimetada. Mina isiklikult olen arvutivõõras ja ka pidanud palju uut õppima, et lapsi üldse oskaks aidata.

Hea näide matemaatikast - laps õpib gramme, kilogramme ja tonne ning nende teisendamist, aga kui saadetakse link koduse ülesande täitmiseks, kus sees ka tsentnerid, siis kuidas laps peaks iseseisvalt lahendama materjali, mida õppinud pole? Nii õpin esmalt ise ja siis saan alles talle selgitada.

Ahastus tunne on tihti peal, ka väsimus ja tülpimus, et päevast päeva sama rutiin ja tegevused, aga miskit pole teha ja tuleb ellu jääda kuidagi ja lapsed koolitada. Lisaks oleme ka palganud eraõpetaja, kes käib kahel korral nädalas abiks, kuna ma ei ole õpetaja ja ma ei oska õpetada lapsi kõiges kuidagi.

Ma tänan õnne, et ei pea linnas tööl käima, sest muidu ma oma elu juures sinna lihtsalt ei jõuaks!

LOE KA: Distantsõpe kisub hinded alla | Ema: lapsel on iga päev üks, vahel harva kaks videotundi, kõik muu tuleb ise õppida ja õpetajale esitada

"Kodukool" on Pere ja Kodu aprillikuus ilmuvate lugude sari, kus emad ja isad kirjeldavad, milline nende elu distantsõppel välja näeb oma ilus, võlus ja valus. Kui sinagi tunned, et soovid oma lugu jagada, siis kirjuta [e-mail] või meie Facebooki postkasti SIIN