Helistasin Birgit Sarrapile jaanuari keskel, et kutsuda teda meie märtsinumbri kaanele. Kohtusin temaga viimati kolme aasta eest, kui ta perest ise ajakirjanikuna loo tegin. Birgit võttis telefoni oma tavapärase energiast pakatava häälega ja vastas kohe: “Aga miks ka mitte!” Pärast jaatavat vastust ajasime veel paar minutit juttu, justkui meie viimasest intervjuust poleks üldse kolm aastat möödas ja me teaksime teineteist hästi. Kõnet lõpetades tundsin, kuidas mul käis üle kere see mõnus judin, mis algab kuskilt tagant õlgade kohalt, jookseb siis sähvatusena varbaotsteni välja ning jõuab tagasi õlgadeni, ajab suunurgad üles ja tekitab hea tunde. Serotoniin, see õnnehormoon. See pühkis korraks kõik muud mõtted peast.

“On meie ühine otsus, et avalikus ruumis me negatiivset ei jaga. Halba on maailmas niigi palju,” ütleb Birgit selle numbri kaaneloos. Jah, halba on tõepoolest palju ja seetõttu on maailmal väga vaja selliseid jah-inimesi nagu Birgit. Inimesi, kes ütlevad sulle hästi lihtsalt selleks, et hästi öelda. Nõustuvad põnevate pakkumistega, sest ei näe põhjust keelduda. Naeratavad ainuüksi naeratamise pärast, on loomupäraselt energiast pakatavad.

Hirmsad sündmused, mis iseseisvuspäeval meist vaid mõned riigid eemal algasid, näitasid eriti teravalt, kui õrn on inimese vaimne tervis ning kui äkki võivad tekkida hirmu- ja isegi paanikahood. Kui palju maailmas toimuv meid mõjutab. Sellistel aegadel on meil eriti vaja inimesi, kes meid negatiivsete mõtete rattast korrakski välja tõmbavad ja viskavad oma olemusega õhku annuse serotoniini.

Hea lugeja! Ära lange negatiivsuse rattasse, ära lase sellel end kaasa haarata. Avaldasime 24. veebruaril oma veebis Ukrainas toimuvaga seoses loo, milles ka psühholoog Karmen Maikalu soovitab end ärevatest uudistest vahepeal teadlikult välja lülitada. “Võta lapsed ja mine loodusesse, liiguta end — füüsiline koormus ja värske õhk mõjuvad rahustavalt. Pidevas pingeseisundis inimene ei pea kaua vastu. Su lapsed peavad nägema, kuidas sa tuled raskes olukorras toime ja kuidas sa teadlikult oma stressiga tegeled, see annab neile hea mudeli,” õpetab ta. Kui muremõtted võtavad siiski võimust, võta ühendust peaasi.ee või lahendus.net-i tasuta veebi­põhise nõustajaga. Kui laps muutub närviliseks ja tunned, et teda on raske aidata, helista näiteks koolipsühholoogide tasuta nõuande­liinil 1226.

Rahulikku meelt ja palju õnnehormooni kõikidesse peredesse!

Elin

Kõiki Pere ja Kodu värske numbri lugusid saad juba praegu sirvida SIIT või allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates. Ajakirja saad endale postkasti tellida SIIT.

“Kindlasti on meil lapsevanematena puudusi – küll me magame liiga kaua, küll on lapsed liiga palju ekraanide ees. Aga meie trump on see, et arutame alati kõik Indrekuga läbi ja oleme vanematena võrdsed,” tõdeb Birgit Sarrap.

Ühes Kesk-Eesti väikelinnas kasvab ema Maarja hoole all Keit, kes on pealtnäha igati tavaline teismeline. Ent on üks asi, mis teda teistest eristab: mullu nime vahetanud Keit sündis tüdrukuna, ent identifitseerib end poisina.

Kuidas käib lastel maailma avastamine? No ikka uudistades ja asju omal nahal kogedes.

“Kui sa kohe magama ei jää, siis tuleb koll!” käratab mu sõbranna oma tütrele ja lööb magamistoa ukse kinni.

Märtsis tähistatakse minimalismikuud. Kulutusi ja kodus olevaid asju täiskasvanuna üle vaadata on pigem lihtne. Kuidas aga lastele seletada, et vähem on parem ja me ei osta nii palju uusi asju, tekitab ette stressi.

“Kui Kristoga kokku kolisime, sain aru, et meie arusaamad lastekasvatusest erinevad kardinaalselt,” pihib Madli, kelle üheksa-aastasele tütrele Martale on Kristo kasuisa, kaheksakuusele Lennale aga pärisisa.

Vastupidiselt selle eksootilise saare mainele pole kindlasti tegu igava paradiisisaarega. Mauritius pakkus meile nii päikest ja suplust, kauneid vaateid kui ka parajas annuses linnamelu.

Lapsele auto turvavarustust valides tahaks haarata esimese kena ja soodsa isendi järele ning teemale punkti panna. Pea aga hoogu! Sa tahad ju, et su pisike päriselt kaitstud oleks.

On teada tõde, et ükskõik kui väga me ka ei üritaks oma silmaterasid kaitsta, juhtub suurem osa õnnetusi kodus või mujal vanemate järelevalve all.

“Õhtul läks laps täiesti tervena magama ja keset ööd hakkas justkui lämbuma,” kirjeldab Helin poja esimest hirmutavat larüngiidihoogu.

“Lugesin raamatust, et režiim on lapsele ülioluline, põhimõtteliselt lapsekasvatuse a ja o. Me abikaasaga pole aga režiimiinimesed ning see tekitas ainult pinget ja stressi,” nendib Mai.

Neli aastat tagasi lõpetasin uute riiete ja asjade ostmise. Esialgu üheks kuuks, et oma kulusid maja renoveerimiseks koomale tõmmata ja veidi keskkonda säästa. Kuu möödudes tundsin, et võiks sama rada jätkata.

Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin kohe, et sügisel alustan magistriõpinguid Tartu Ülikoolis. Olin kindel, et mina päris koduseks emaks jääda ei suuda.

“Praegune Eesti põhikool ei paku tihti oskusi, teadmisi ega hoiakuid, mida tegelikus elus vaja läheb,” põhjendavad Kosel elavad Anneli ja Oliver, miks nad oma tütred koduõppele jätsid.

Kas sünni­järjekord määrab iseloomu? Kas keskmine laps jääb justkui “võileiva vahele”, saab vähem tähelepanu ja tunneb end tõrjutuna?

“Kuna minu lähetused tulevad ootamatult, siis naudime kõiki koosoldud hetki,” sõnab ERRi Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kes sai koos elukaaslase Triin Rohusaarega augustis IVFi abil poja. Kohe pärast meie intervjuud sõitis Anton Valgevenesse.

“Esimest korda abiellusin suurest armastusest, aga pettusin. Teist korda ootusi kõrgeks ei ajanud, aga Colmaniga oleme nüüdseks koos olnud 20 aastat,” muigab Uve, kes elab Iirimaal Monasterevini linnakeses.

Koduses argikaoses on kõige lihtsam valmistada plaadikooke. Kaunistamisega pole vaja palju vaeva näha ja söömisrõõmu jagub kauemaks. Siit leiad viis eriilmelist plaadikooki, millega võõrustada külalisi, rõõmustada oma lasterikast peret või lihtsalt magusaisu kustutada.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (4) raamatukogust välja valivad.

Kertu (4) ja Uku (7) meisterdavad seekord oma väikse aia ja panevad seal kevade tärkama.

Märts oli lasteaias päästjate kuu. Iga päev rääkisid õpetajad inimestest, kes meid hädas aitavad: kiirabi­arstidest, politseinikest, vetelpäästjatest ja tuletõrjujatest. Lisaks õpiti selgeks hädaabinumber, kuhu helistada õnnetuse korral: 112.

Jaga
Kommentaarid