PERE JA KODU MÄRTSINUMBRIS | Päevakava poolt ja vastu: ma ei soovi kõige lõbusamal mänguajal oma last magama sundida

Pere ja Kodu märtsinumbri kaaneloos räägib Birgit Sarrap oma laste erinevatest iseloomudest ja suurest kirest reisimise vastu. Ajakirjast saad lugeda teismeliste sooidentiteedi murest ja sellest, kui uue kaaslasega lapse kasvatamine õnnestuda ei taha. Anname nõu, kuidas autosse turvavarustuse valida ja räägime larüngiidist.

Pere ja Kodu peatoimetaja Elin Järvsaar mõtiskleb Pere ja Kodu kevadnumbris inimese vaimse tervise üle ning kõigi pingete kiuste kutsub lugejaid üles mitte laskma end negatiivsuse rattasse langeda:

Helistasin Birgit Sarrapile jaanuari keskel, et kutsuda teda meie märtsinumbri kaanele. Kohtusin temaga viimati kolme aasta eest, kui ta perest ise ajakirjanikuna loo tegin. Birgit võttis telefoni oma tavapärase energiast pakatava häälega ja vastas kohe: “Aga miks ka mitte!” Pärast jaatavat vastust ajasime veel paar minutit juttu, justkui meie viimasest intervjuust poleks üldse kolm aastat möödas ja me teaksime teineteist hästi. Kõnet lõpetades tundsin, kuidas mul käis üle kere see mõnus judin, mis algab kuskilt tagant õlgade kohalt, jookseb siis sähvatusena varbaotsteni välja ning jõuab tagasi õlgadeni, ajab suunurgad üles ja tekitab hea tunde. Serotoniin, see õnnehormoon. See pühkis korraks kõik muud mõtted peast.

“On meie ühine otsus, et avalikus ruumis me negatiivset ei jaga. Halba on maailmas niigi palju,” ütleb Birgit selle numbri kaaneloos. Jah, halba on tõepoolest palju ja seetõttu on maailmal väga vaja selliseid jah-inimesi nagu Birgit. Inimesi, kes ütlevad sulle hästi lihtsalt selleks, et hästi öelda. Nõustuvad põnevate pakkumistega, sest ei näe põhjust keelduda. Naeratavad ainuüksi naeratamise pärast, on loomupäraselt energiast pakatavad.

Hirmsad sündmused, mis iseseisvuspäeval meist vaid mõned riigid eemal algasid, näitasid eriti teravalt, kui õrn on inimese vaimne tervis ning kui äkki võivad tekkida hirmu- ja isegi paanikahood. Kui palju maailmas toimuv meid mõjutab. Sellistel aegadel on meil eriti vaja inimesi, kes meid negatiivsete mõtete rattast korrakski välja tõmbavad ja viskavad oma olemusega õhku annuse serotoniini.

Hea lugeja! Ära lange negatiivsuse rattasse, ära lase sellel end kaasa haarata. Avaldasime 24. veebruaril oma veebis Ukrainas toimuvaga seoses loo, milles ka psühholoog Karmen Maikalu soovitab end ärevatest uudistest vahepeal teadlikult välja lülitada. “Võta lapsed ja mine loodusesse, liiguta end — füüsiline koormus ja värske õhk mõjuvad rahustavalt. Pidevas pingeseisundis inimene ei pea kaua vastu. Su lapsed peavad nägema, kuidas sa tuled raskes olukorras toime ja kuidas sa teadlikult oma stressiga tegeled, see annab neile hea mudeli,” õpetab ta. Kui muremõtted võtavad siiski võimust, võta ühendust peaasi.ee või lahendus.net-i tasuta veebi­põhise nõustajaga. Kui laps muutub närviliseks ja tunned, et teda on raske aidata, helista näiteks koolipsühholoogide tasuta nõuande­liinil 1226.

Rahulikku meelt ja palju õnnehormooni kõikidesse peredesse!

Elin

Kõiki Pere ja Kodu värske numbri lugusid saad juba praegu sirvida SIIT või allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates. Ajakirja saad endale postkasti tellida SIIT.

KAANELUGU | Birgit Sarrap: halba on maailmas nii palju, et meie pere on otsustanud avalikus ruumis jagada vaid head

“Kindlasti on meil lapsevanematena puudusi – küll me magame liiga kaua, küll on lapsed liiga palju ekraanide ees. Aga meie trump on see, et arutame alati kõik Indrekuga läbi ja oleme vanematena võrdsed,” tõdeb Birgit Sarrap.

Ema, ma olen sündinud vales kehas

Ühes Kesk-Eesti väikelinnas kasvab ema Maarja hoole all Keit, kes on pealtnäha igati tavaline teismeline. Ent on üks asi, mis teda teistest eristab: mullu nime vahetanud Keit sündis tüdrukuna, ent identifitseerib end poisina.

Illimar Pildi kolumn | Hinnalised sigadused

Kuidas käib lastel maailma avastamine? No ikka uudistades ja asju omal nahal kogedes.

Maris Kõrvits kolumn | Kas on ilus lapsi hirmutada?

“Kui sa kohe magama ei jää, siis tuleb koll!” käratab mu sõbranna oma tütrele ja lööb magamistoa ukse kinni.

Kristi Saare kolumn | Vähem on rohkem

Märtsis tähistatakse minimalismikuud. Kulutusi ja kodus olevaid asju täiskasvanuna üle vaadata on pigem lihtne. Kuidas aga lastele seletada, et vähem on parem ja me ei osta nii palju uusi asju, tekitab ette stressi.

Sa kasvatad lumehelbekest!

“Kui Kristoga kokku kolisime, sain aru, et meie arusaamad lastekasvatusest erinevad kardinaalselt,” pihib Madli, kelle üheksa-aastasele tütrele Martale on Kristo kasuisa, kaheksakuusele Lennale aga pärisisa.

Tervitustega troopiliselt Mauritiuselt

Vastupidiselt selle eksootilise saare mainele pole kindlasti tegu igava paradiisisaarega. Mauritius pakkus meile nii päikest ja suplust, kauneid vaateid kui ka parajas annuses linnamelu.

Et põnn oleks autos päriselt kaitstud

Lapsele auto turvavarustust valides tahaks haarata esimese kena ja soodsa isendi järele ning teemale punkti panna. Pea aga hoogu! Sa tahad ju, et su pisike päriselt kaitstud oleks.

Kodu — see kõige ohtlikum paik

On teada tõde, et ükskõik kui väga me ka ei üritaks oma silmaterasid kaitsta, juhtub suurem osa õnnetusi kodus või mujal vanemate järelevalve all.

Larüngiit ei lase lapsel hingata

“Õhtul läks laps täiesti tervena magama ja keset ööd hakkas justkui lämbuma,” kirjeldab Helin poja esimest hirmutavat larüngiidihoogu.

Päevakavaga või päevakavata

“Lugesin raamatust, et režiim on lapsele ülioluline, põhimõtteliselt lapsekasvatuse a ja o. Me abikaasaga pole aga režiimiinimesed ning see tekitas ainult pinget ja stressi,” nendib Mai.

Taaskasutus kui elustiil

Neli aastat tagasi lõpetasin uute riiete ja asjade ostmise. Esialgu üheks kuuks, et oma kulusid maja renoveerimiseks koomale tõmmata ja veidi keskkonda säästa. Kuu möödudes tundsin, et võiks sama rada jätkata.

Kahe pisikese kõrvalt magistrikraadini

Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin kohe, et sügisel alustan magistriõpinguid Tartu Ülikoolis. Olin kindel, et mina päris koduseks emaks jääda ei suuda.

Koduõpe tõi õpirõõmu tagasi

“Praegune Eesti põhikool ei paku tihti oskusi, teadmisi ega hoiakuid, mida tegelikus elus vaja läheb,” põhjendavad Kosel elavad Anneli ja Oliver, miks nad oma tütred koduõppele jätsid.

Keskmine, aga mitte keskpärane

Kas sünni­järjekord määrab iseloomu? Kas keskmine laps jääb justkui “võileiva vahele”, saab vähem tähelepanu ja tunneb end tõrjutuna?

Parim aeg lapse saamiseks

“Kuna minu lähetused tulevad ootamatult, siis naudime kõiki koosoldud hetki,” sõnab ERRi Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kes sai koos elukaaslase Triin Rohusaarega augustis IVFi abil poja. Kohe pärast meie intervjuud sõitis Anton Valgevenesse.

Iiri mägedest leidsin kestva armastuse

“Esimest korda abiellusin suurest armastusest, aga pettusin. Teist korda ootusi kõrgeks ei ajanud, aga Colmaniga oleme nüüdseks koos olnud 20 aastat,” muigab Uve, kes elab Iirimaal Monasterevini linnakeses.

Plaaditäis rõõmu

Koduses argikaoses on kõige lihtsam valmistada plaadikooke. Kaunistamisega pole vaja palju vaeva näha ja söömisrõõmu jagub kauemaks. Siit leiad viis eriilmelist plaadikooki, millega võõrustada külalisi, rõõmustada oma lasterikast peret või lihtsalt magusaisu kustutada.

Käime raamatukogus

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (4) raamatukogust välja valivad.

Kevadine aiake

Kertu (4) ja Uku (7) meisterdavad seekord oma väikse aia ja panevad seal kevade tärkama.

Kommiplahvatus ja 112

Märts oli lasteaias päästjate kuu. Iga päev rääkisid õpetajad inimestest, kes meid hädas aitavad: kiirabi­arstidest, politseinikest, vetelpäästjatest ja tuletõrjujatest. Lisaks õpiti selgeks hädaabinumber, kuhu helistada õnnetuse korral: 112.